XXVIII aastat Tallinna Vanalinna Päevi

1982. aastal tähistas Vanalinna Elamuvalitsus kontsertidega Raekoja platsil ja mujal vanalinnas oma kümnendat tegevusaastat. Pidu nimetati korraldajate poolt Vanalinna päevadeks. Tookord ei osanud veel keegi aimata, et pannakse alus Tallinna uusaja populaarseimale traditsioonile.

Läinud sajandi viiekümnendate lõpus, kuuekümnendate alguses levis laialdaselt idee Tallinna vanalinn lammutada, kuna vanade majade remontimist ei peetud tulusaks tegevuseks. 1962. aastal avalikustati projekt, mille kohaselt oleks vanalinnas lammutatud 80% hoonestusest ning asemele ehitatud kuni 10 korruselised büroohooned. Õnneks jäid peale muinsust hindavad jõud ning 1965. aastal sai selgeks, et vanalinn säilitatakse.

1971. aastal võeti Tallinna vanalinn tervikansamblina muinsuskaitse alla. Kõrgete uusehitiste püstitamine keelustati ka vanalinnaga piirnevas reguleerimistsoonis.

1980. aastal toimus vaatamata lääneriikide boikotile Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt, mille ettevalmistuse käigus eraldati unikaalse vanalinna korrastamiseks üleliidulistest vahenditest summad, mis tõi Tallinna restaureerima Poola firma "PKZ". Ehitati valmis Meremuuseum Paksu Margareeta suurtükitornis, Raemuuseum endises Raevanglas, Eesti Tarbekunstimuuseum rootsiaegses aidas ning mitmeid muid objekte. Vanalinnas värviti 400 maja fassaadid ning parandati katused. Kaheksakümnendate vanalinn tõusis särava ja huvitavana hallusest, andes Vanalinna päevade korraldajate käsutusse enneolematud dekoratsioonid ajaloohõngulise kultuurifestivali läbiviimiseks.

Kaheksakümnendatel hakati paljus tänu Vanalinna päevadele aduma keskaegse Tallinna ainukordsust. Ajaloohuvi lisas võimalus eralduda sotsialistlikust reaalsusest ja okupatsiooni tekitatud surutisest. Vanalinna päevad said kiiresti eestimeelsuse ja avatuse kandjateks, aidates allasurutud rahval taas ennast leida ning astuda vastu uuslinnaosades levivale juurtetusele. Muidugi ei mõelnud kõik Vanalinna päevade korraldamise juures olijad rahvuslikult ega vastandunud okupatsioonivõimudele, ent päevade ideestikus leidus niivõrd palju köitvat ja lennukat ning minimaalselt propagandistlikku, et muutis need sarnaseks värskendava tuulepuhanguga läppunud ruumis.

Mõne aasta jooksul kujunesid Vanalinna päevad terve nädal kestvaks rahvapidustuste sarjaks. Igal aastal leiti uus juhtmõte, milles koondusid selle aasta päevade kultuurisündmused. Vastavalt juhtmõttele valmistati vanalinna ilmestavad kujunduselemendid. Vanalinna päevi on pühendatud hansatraditsioonidele ja põhjarahvaste pärimustele, Tallinnale kui kindlus- ja meistritelinnale. Vanalinna päevi on korraldatud deviisi "Vanalinn kui elukeskkond", "Tallinn Euroopa ristteel" ja "Iga sekund on looming" all. XXV Vanalinna päevade deviisiks valiti "Vanalinn õpetab".